TERE kõigile kes on otsustanud mind guugeldada ja midagi asjalikku siiski ei leidnud.

OMA IGAPÄEVAST LEIBA teenin mõningate standardite nõuete mõtestamisega (ISO 9001 jms). See on üpriski ränk töö.

Tundub, et kirikuõpetajal on umbes samasugune töö. 

Piibli tekst on loetav, kuid sisu võib jääda tabamatuks, kui me ei ole teksti lugemiseks ette valmistatud. Selleks võib olla kirikuõpetaja, kes aitab piibli tekste mõista ja "elustada".

Standarditega on sama lugu. Standardi teksti lugemisel võib ka väga kogenud ja edukas ärimees nõutuks jääda. Loetud tekst on kõrgel üldistustasemel, aga mida siis nüüd konkreetselt ikkagi teha, et minu juhtimissüsteem vastaks standardile? Siin võin mina aidata.

VABAL AJAL on minu suureks kiindumuseks Martti Bemari Puukkonen`i tekstid. Need ilmselt tasakaalustavad mind pärast standardsete tekstidega tegelemist. MB on ennast tutvustanud kui "noor andekas Soome luuletaja. Vaene, aga ilus". Tema blogi on aadressil marttibemari.blogspot.com

         RAHULOLEMATUTE OSAKAAL mistahes küsimuses ON ALATI kuni 25%

Usun, et Povl Ole Fengeri soeng tuleb varsti jälle moodi

Inimesed tajuvad sisekliimat erinevalt. See teaduslikult tõestatud fakt on leidnud ammu tunnustust ja rakendust hoonete projekteerimisel (PPD ja PMV indeksid), sellega on arvestatud ka ISO standardites (nt EVS-EN 16798-1:2019).

Tegelikult teadmus, et rahulolematuid on alati ja mistahes küsimuses ca 25 %, kehtib kõikjal. Ise olen seda tunnetanud näiteks korteriühistute tegevuses.

Kas selle printsiibiga peaks arvestama ka riigi juhtimises? Kindlasti… Ja kui valitsusel midagi ebaõnnestub, et tasu kohe tellida eksperthinnangut, sest me juba teame mida eksperdid ütlevad - nimelt eksperdid tuleb kaasata enne läbimõtlematu tegevuse alustamist (juba eesmärkide seadmisel).

Hingelise kriisi ületamine Arvo Pärdi näitel

1968-1976 oli A.Pärdi elus kriisiperiood. „Ma ei teadnud, kas ma üleüldse veel muusikat luua suudan. Need õpinguaastad oli ... piinarikas sisemine konflikt elu ja surma peale. Mul ei olnud enam mingit sisemist kompassi...“ on Arvo Pärt hiljem meenutanud. Helilooja otsis inspiratsiooni kõikjalt: küll varajasest polüfooniast, küll kajaka tiivalöögi jõust, pühakirjast ja palvetest.

Umbes 1974. aastal kohtusid Nora ja Arvo Pärt Gruusias ikoonimaalija Viktor Krivorotoviga, kes tegeles ka loomingupsühholoogiaga. Siis küsis Nora tema käest nõu - kuidas  loomingulisest ummikust väljapääs leida? Ja Krivorotov soovitas katsetada erinevate kunstiliikidega – just sellistega, mis on sulle võõrad, mida sa ei valda. Peab olema vaid julgust halvasti teha, ebaõnnestuda, isegi teatavat nahaalsust. 

Ei ole teada, kas Pärdi aitas kriisist üle savipottide värvimine, liitumine õigeusu kirikuga 1972. aastal või abiellumine... Igal juhul sündis 1976 aastal klaveripala „Aliinale“. Kriis oli ületatud. Selles palas leidis helilooja enda hääle, komponeerimisviisi, millele ta andis nimeks tintinnabuli.     (tintinnabulum – ladina keeles „kelluke“)

Arvo Pärdi keskusesse on nendest savipottidest jõudnud vaid üks – Arvo enda maalitud savipott, mille sisse on käsitsi kirjutatud kuupäev „4.3.77“. Seegi jõudis helilooja juurde tagasi ringiga. Nimelt kinkis Arvo selle 1970ndate lõpus Wilfried Brenneckele, kes oli Kölnis asuva Lääne-Saksa Ringhäälingu muusikatoimetaja. Kui Arvo ja Nora aastaid hiljem, juba Berliinis elades Brenneckel külas käisid ja Arvo oma lillepoti ära tundis, tekitas see kohtumine vana tuttavaga heliloojas nii sügava hingeliigutuse, et Brennecke kinkis lillepoti Pärtidele tagasi.

Koostasin Arvo Pärdi Keskuse materjalide põhjal

Deming

William Edwards DEMING (1900 - 1993) oli USA statistik ja kvaliteediteoreetik.
 

 

Deming olla tõestanud, et statistikat ja kvaliteedialaseid teadmisi saab kasutada nii lõhkumiseks kui ka ülesehitamiseks. 

Nimelt rakendas ta statistilise protsessiohje meetodeid II maailmasõja ajal USA sõjatööstuses ja kui USA oli  Jaapani ära lõhkunud, siis aitas DEMING omakorda üles ehitada Jaapani majandust (tutvustas ka seal statistilise protsessiohje meetodeid). 

 

Praegu seostatakse DEMINGI nimega PDCA metoodikat (nn DEMINGI ring), kuigi mõned allikad väidavad, et PDCA ringi metoodika sõnastas hoopis DEMINGI kolleeg SHEWHART (näiteks The Man Who Discovered Quality by A. Gabor, Penguin Books, 1990).

DEMING`i ratas illustreerib PIDEVA PARENDAMISE mõiste sisu.

 

KVALITEEDIPLAAN

Kvaliteediplaan on dokument, mis spetsifitseerib kelle poolt ja millal mis protseduure ja seonduvaid ressursse tuleb rakendada eri projekti, toote, protsessi või lepingu puhul (EVS-EN ISO 9000:2007; 3.7.5).

Kuidas sellest aru saada?

Hea näidis on Viinistu Kunstimuuseumist, autor M. Mäetamm. 

Kunstnik on kujutanud jumala kvaliteediplaani maailma loomiseks. 

Selline kvaliteediplaan võib võimaldada protsessi korrata ja vastab standardi nõuetele.

PROTSESSI KIRJELDAMINE

Parim protsessikirjeldus mida olen näinud asub Viinistu kunstimuuseumis, autoriks Mall Nukke.

Kaunis, lühike ja selge. 

Illustreerival joonisel on paremas servas ka lühike selgitav tekst (instruktsioon). 

Tekst ja joonis täiendavad teineteist. 

Selline protsessi kirjeldus võimaldab protsessi alati nõutaval tasemel korrata.

KVALITEEDI MÕISTEST

KVALITEET on nõuete täidetus? 

Nõuete all peetakse silmas seaduseid, lepinguid, standardeid, klientide nõudeid, meie endi nõudeid jne. 

Seega ei saaks vist miski olla kvaliteetne sest nõudeid on liiga palju?

Näiteks Riigi Teatajas avaldatud seadused. Vaevalt et keegi julgeks väita,et ta teab ja tunneb kõiki seaduseid. Kuidas aga täita ja järgida seaduseid, mida me ei tunne? 

See on ainult üks nõuete täidetuse aspekte...

Standard EVS-EN ISO 9000-2007 "Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara" defineeris mõistet "kvaliteet" järgmiselt: "KVALITEET on määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded". 

Minu jaoks on seda kõike kokku väga keeruline mõista. Igal juhul peaks nõuete täidetust kuidagi ka mõõtma ja mõiste lihtsam seletus võiks olla järgmine: "KVALITEET on nõuete täidetus teatava määrani". 

Mis jällegi eeldab, et nõuete täidetust mõõdetakse. 

Juhtimissüsteemi puhul võib olla oluline, et asju mõõdetakse (tööpäeva pikkus, kasumi suurus, toodangu maht, klientide rahulolu jne).

KVALITEEDIKÄSIRAAMAT

Õnneks seda standard ISO 9001:2015 enam ei nõua. 

Käsiraamatus pidi varasema standardi nõude kohaselt olema vähemalt 4 asja:

1. mida juhitakse (tegevusala)
2. milliseid standardi nõudeid ei järgita koos põhjendusega
3. protsessikirjeldused või viited protsessikirjeldustele
4. protsesside vastastikuse mõju kirjeldus.

Nõuded 1,3 ja 4 tunduvad ka praegu mõistlikud olevat.  

Minu arvates oli ja on parem eestikeelne sõna sellise sisuga teose kohta JUHTIMISKÄSIRAAMAT.

Kas JUHTIMISKÄSIRAAMATUST võiks olla meie ettevõttele ka praktilist kasu? 

Võiks, näiteks uue töötaja töölevõtmisel tutvub uus töötaja juhtimiskäsiraamatuga ja peaks kiiresti saama aru organisatsiooni struktuurist, kes on tema boss, kellega ja kuidas ta koos töötab jne. Sel viisil saab täidetud kohe ka näiteks Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõue töötaja juhendamise kohta.

JUHTIMISKÄSIRAAMAT ei pea olema (igav, raskestimõistetav) tekst, see võib olla näiteks lühike (reklaam)film.